27 oktoober 2015

Elu muutub iga päevaga..



Tervitused jälle siit Soomest,

pole olnud pikka aega üldse inspi kirjutada aga nüüd kui aega on ja nii palju juhtunud siis tahaksin siiski midagi siia lisada. Olen pannud tähele, et viimasel ajal kui siia midagi postitan on mu mõtted taas igasugustest asjadest ummistunud ja blogimine nagu teeks väikest puhastustööd mu mõtetes.

No millest nüüd siis alustada..hmm

no ma alustan näiteks sellest, et olen jälle saanud tagasi oma kullakese oma ellu, me ei suhelnud vahepeal umbes viis aastat kuid nüüd on meie suhtlus jälle igapäevane, pole ühtegi päeva kus me skypes ei räägiks ja kus me üksteisele oma südant ei puistaks... just nagu siis kui lapsena parimad sõbrannad olime.. kuigi aega läks vahepeal nii palju mööda tundub et oleksime siiski koguaeg suhelnud :) Iga kord kui näeme me võimegi lõputult rääkida, ta juba nagu elaks minu juures, sest pärast klubides möllamist on alati parem koos turvaliselt koju minna. Selle paari kuu jooksul oleme juba koos nii mõndagi läbi elanud, koos naernud ja ulgunud ja üldse kõike maa ja taeva vahelt.

Minu elus on ka teine inimene kes on mulle meeletult tähtsaks saanud, ta on lihtsalt nii hea südamega, ta hoolitseb ja aitab koguaeg.. võino ta oli olemas mulle siis kui mul oli elus väga suured muutused, nüüd on meie suhtlus küll jälle vähemaks jäänud aga ta on mulle ikka väga tähtis. Loodan et kui järgmine kord Eesti saan siis tal on aega meie jaoks :)


Nüüd siis vahetan teemat kooli peale.. koolis olen hakanud korralikult käima ja kodused tööd teen ka õigeks ajaks ära.. wow kaspole mitte ime.. olen hakkanud kooli tõsisemalt suhtuma,. viimased 1,5 kuud veel koolis käia ja siis on kooli teooria osa läbi, Enne turismindusala asjatundja paberite käte saamist on vahepeal veel kuu aega vaheaega ja siis hakkab poole aastane praktika. Praktika sooritan välispraktikana Tartus, esmaste juttude põhjal majutus toimub Tartu khk ühiselamu või hotelli ruumides. Välispraktikale saamine oli üpris raske, pidin tegema kolmes keeles CV ja inglise keelse motivation letter- kirja mis vaadati läbi õpetaja, kooli juhtkonna ja Vantaa linnaosa poolt enne nõusoleku andmist. Miks just Tartu?  Põhjuseid on tegelikult rohkem kui kümme.. sõpruskool Tartus, Eneken, meeldib see linn, kodust kaugemal ja oma elu, head praktika võimalused jne jne.  Tegelikult ma ootan väga et see poolteist kuud kiirelt mööduks.. loodan et saan Tartus hakkama.

Umbes nädal tagasi oli mul vaheaeg, see nädal mis eestis olin oli oma koosluselt nii värvikirev, et ei teagi kas kõik asjad veel meeles on, tean et pidutsesin palju, naersin palju,nutsin palju , nägin häid sõpru ja tuttavaid, olin kallite inimestega koos ja ei leidnud piisavalt aega perega koos olemiseks.. Aga no mis siin sellest ikka heietada, pärast vaheaja lõppu tulin üksi tagasi Soome, ema jäi veel nädalaks puhkama, esimesed 2 õhtut üksi olid üpris kurvad ja ma ei osanud midagi teha, ülejäänud päevade ajal mul oli üpris hea tuju, tegin ise süüa ja nautisin seda üksindust. Kui ema tagasi Soome tuli oli esimene päev nii imelik olla, ta muudkui siiberdas ees ja mitte midagi ei saanud enam ise teha.. jälle pidin ümber harjuma.

Tänaseks aga kõik, olge musid :*

13 august 2015

Messy life

Ma kohe ei teagi millist lõnga oma elus esimesena harutama hakata, tahaksin põgeneda ise enda sügavate mõtete eest peitu, sest ikka ja jälle keerlevad mu peas mõtted sellest miks nende sinakashallide silmade tagant peegeldub mu ellu kõik see mis minevikus läbi on elatud, kõik head mälestused, kõik armsad hetked, kuid samas ka kõik kurbus ja kaotusevalu, kartus ja vihahood, kõik see paneb mind mõtlema sellele miks ja mida ma elus valesti olen teinud ja ma tean, et   headel hetkedel pole lasnud oma ellu  stabiilsust luua, kuid ma tean ka miks. Miks ma vihastan nii kergelt, miks ma kardan võtta elult viimast, miks ma ei julge teha neid valikuid mis vōivad muuta mu elu 360 kraadi vaid hetkega, aga ehk selle pärast, et ma kardan minna üle piiride, astuda tundmatule teele ja vaadata mis edasi saab teadmata mis tulevik toob. On ju kerge minna neid samu vanu radu, käia juba pähe kulunud teed ja kasutada vanu ja töötavaid plaane teades et ükski olukord ei välju kontrolli alt nii, et pole võmalik enam midagi taastada. Milleks ma tunnen rõõmu kui juba kindel ja töötav teguviis õnnestub hästi, ma tunnen, et vajan uusi tuuli mis kasvõi väevõimuga viiksid mind uutele teedele, et ma saaksin tunda rõõmu hoopis sellest kui ma tulen toime ka uute olukordadega, et ma jõuan oma sihtpunkti ka siis kui mind on tõugatud üle selle harjumuste piiri, kui ma algul tunnen ebakindlust ja kartust kuid siiski saan hakkama. Tuleb astuda oma rutiinist välja ka siis kui kõik on turvaliselt kodune,juba iseenesest selle pärast, et ennast tundma õppida ja õppida kontrollima olukorda mis võib tekitada hirmu, alati on parem avardada oma silmaringi ja proovida minna oma piiride teisele poolele just selle pärast, et kui ühel päeval sa tunned et sind on surutud kaelast saati tundmatusse vette ja sul pole õrna aimugi kuidas edasi käituda, et sa ei annaks alla vaid kindlalt ja teadlikult toimiksid nii et sa jõuad tagasi oma turvalisse kohta mis sind hiljem pärast hirmutavat kogemust rõõmsaks teeb,et jess ma sain hakkama ja et jess tuttavad rajad on tegelikult saanud mulle armsaks.  Ära karda kaotada aga karda mitte proovida. 

23 aprill 2015

Suve oodates..

Heips,
mu elu on iga päevaga üha keerulisem. 
Olen pidanud palju tundidest puuduma,sest tugiōpilase elu pole kerge.Uued näod,koosolekud ja projektid..
Muusika tegemisel on ka veidike probleeme olnud,Miki ajab oma mõtetu mölaga mind nii vihaseks et tahaks ta lihtsalt 50 korda järjest nokki lüüa. 
Uued laulud tulevad peale ja tegemist jaguks sajale sōjaväelasele.Mitu projekti on vaja lōpule viia aga inspi puudus teeb oma töö.. 
Suveks oleks tööd vaja...tervet suve lihtsalt tuulde lennutada pole mõtet,aga kus kohast seda tööd otsida ja üldse millist tööd?
Järjest vähem suhtlen tuttavate,sõprade ja isegi perekonnaga..kōik see mõjutab ka veel..
Aga hea uudis on see,et ma olen otsustanud pärast pikka juurdlemist teha suurpuhastust oma riidekapis ja eelkõige oma elus. 
I just smile and move on...